Vanast uueks

Upcycling on inglise keelne sõna ja head lühikest ja löövat vastet eesti keeles ei olegi minu meelest veel leiutatud.

Vikipeedia järgi on sõna tähendus – väärtustav taaskasutamine.  Taaskasutust (reuse) võib nimetada üldmõisteks igasuguse taaskasutuse kohta, ümbertöötamine (recycling) eeldab tagasiminekut baasmaterjalini ja siis uue toote valmistamist. Väärtustav taaskasutus (upcycling) vihjab sihilikule tegevusele taaskasutuses pöörata tähelepanu mitte ainult objekti materjalile, vaid ka objekti varasemale elule ja taaskasutuse toimingule – see tähendab, et jääb töötlemise jälg.

Upcycling-i võib eesti keelde tõlkida ka kui “ümberdisainimine” või “materjali taaskasutamine kõrgema väärtuse loomiseks”.

See on protsess, kus vanu, kasutatud või tarbetuid esemeid või materjale muudetakse uuteks, unikaalseteks ja praktilisteks esemeteks või materjalideks, millel on suurem esteetiline või funktsionaalne väärtus. Upcycling erineb taaskasutamisest selle poolest, et see loob midagi uut ja väärtuslikku, mitte lihtsalt vanade esemete või materjalide uuesti kasutamist nende esialgsel kujul. Upcycling on keskkonnasõbralik praktika, mis aitab vähendada jäätmete hulka ja võimaldab kasutada materjale kauem.

Minu tavaline upcycling praktika illusteeritult. Siin on hunnik teise ringi poest saadud villaseid ja teksariidest esemeid, mis oleksid suundunud prügimäele kui mina poleks tahtnud neile materjalidele veel teise võimaluse anda.

Enne:

Pärast: